KUIDAS AJADA HABET NAGU SU VANAVANAISA EHK HABEMENUGADEST LÄHEMALT

1. Miks valida habemeajamiseks habemenuga?

Minul sai see teekond alguse ühest blogipostitusest kus räägiti frugaalsuse mõistest. Kes ei tea siis see mõiste tähendab säästlikust ja kokkuhoidlikkust, kuid kindlasti mitte kitsi olemist. Frugaalsus kui midagi mehelikku. Mulle meeldib idee sellest, et oman asju mis peavad ajahambale vastu ning on kvaliteetsed. Siiani olen kasutanud Gillette raseerijaid millel 3 või 5 tera ja mida reklaamitakse suurepärase raseerjana kuid mind on alati häirinud üks asi. Nimelt kui kiiresti need terad lähevad nüriks. Kuidagi hakkab vastu see, et iga natukese aja pärast pean ostma hunnik plastikut ja metalli ( võrdlemisi kalli raha eest) ning selle varsti ära viskama.
Seega lugedes frugaalsusest postitust tekkis mul koheselt idee, osta endale habemenuga ning vahetada välja mu toonane raseerija. Hakkasin ka rohkem uurima habemenugade kohta ning toon välja mõned positiivsed asjad selle kohta, miks neid kasutada:

Kokkuhoidlikkus – Kuigi esmane väljaminek on võrdlemisi suur siis pikaajaline kokkuhoid on väga märgatav. Esmane ost sisaldas järgnevaid asju: habemenuga, teritusrihm, hari, kauss ning habemeseep. See läks mulle kuskil €200 maksma. Tundub algselt suur summa kuid ainuke asi mida pead aja jooksul uuesti ostma on habemeseep. Kui teha peas kiire arvutus mis maksavad vahetusterad ning kui tihti sa neid pead ostma siis saab päris kiiresti jaole mis ajaga on see ost end ära tasunud.
Loodussäästlikus – See on väga tihedalt seotud eelnevaga. See prügi hulk mis sul jääb elu jooksul tekitamata on üsna märkimisväärne. Seda mitte ainult terade pealt vaid ka raseerijate ning vahu- või geelituubidelt.
Siledam lõug ja vähem nahaärritust – Õppides ära kuidas habemenuga korralikult kasutada saad sa sellega ajada habet nii naha lähedalt kui üldse võimalik. Lisaks kuna ainult üks tera liigub üle su naha ühe korra siis ärritab see nahka palju vähem. Sellega väldid punetust, punne ja sügelust peale raseerimist. Lugesin ka, et tekib vähem sissekasvanud karvu. Endal pole sellega probleeme olnud, seega ei saa isiklikust kogemusest rääkida
Aeg iseendale – Tegu on natuke ajakulukama tegevusega kui tavaline raseerimine. Lisaks on vaja teha rohkem ettevalmistust – teritad noa ära, valmistad vahu ning valmistad ka ajamiseks ette enda lõua. Viimast asja siis kas sooja või külma veega, kuid sellest natuke hiljem. Ning viimaks habeme ajamine ise – see toob sind hetke tagasi. Sa ei taha mõtetes ekselda ringi ning samal ajal hoida ülitervat nuga oma näol või kõril. Seega pean mina seda ka meditatiivseks tegevuseks mis aitab sind hetke tagasi tuua ning kohal olla selles tegevuses mida sa parasjagu just teed.
Makes you feel more of a badass – üsna ennast seletav lause ja arvan, et ka kõigile üheselt mõistetav.

2. Natuke ajaloost.

Habet on mehed ajanud väga kaua aega ning selleks on kasutatud nii hai hambaid kui ka näiteks kammkarpide jms loomade karpe. Need on juba ise üsna teravate äärtega asjad. Teritati ka näiteks ränikivi. Seda pidavat teatud põlisrahvaste mehed siiani kasutama raseerimiseks.
Pronksist, kullast ning vasest valmistatud raseerijaid on leitud erinevatest Vana-Egiptuse kalmetest. Ei tasu aga arvata, et tegu oli juba habemenugadele sarnaste vahenditega. Pigem olid need lihtsamad vahendid millel üks äär ära teritati ning nendel võis olla mingisugune käepide.

Tänapäevase habemenoa ajalugu saab alguse 1680 aastal Inglismaal Sheffieldis. Seal loodi juba meile tuttav disain ning hakati tootma neid nuge suuremas koguses. Neid aitas levitada industrialist ning jõukas maaomanik John Spencer. Tema hakkas habemenugasi eksportima just Soome lahe aladele. Peamiselt Soome ja ning Venemaale ning tahaks eeldada, et mõni nuga jõudis ka meie kodumaale. 1740 hakkas mees nimega Benjamin Huntsman tootma selliseid nugasid mida toodetakse praegugi. Ta mõtles välja nõgusad terad ning hakkas neid vormidega valmistama. Lisaks hakkas ta käepidemetel kasutama erinevaid materjale ning muutis need natuke dekoratiivsemateks. Tema tootmistehnika võtsid varsti ka üle Prantsuse tootjad ning natuke hiljem ka Inglise. Kuigi seda kõike natuke vastumeelselt. Uutele asjadele ikka vaadati alguses viltu.

Habemenugadest sai järgnevaks 200 aastaks peamine raseerimis viis. Seda kuniks mõeldi välja meile juba tuttavama disainiga raseerijad millel on käepideme otsas vahetatav tera. Inglise keeles siis Safety razor. Uskuge või mitte aga selle kõige edukam tootja oli kohe algusest peale Gillette. Nende raseerijate boonuseks oli see, et neid oli lihtsam kasutada ning ei vajanud õppimist. Nende terad olid aga väga raskesti teritatavad ja läksid rooste, seega visati need peale üht kasutuskorda ära. Lisaks tulid ka 1950 aastatel turule elektrilised pardlid, mis hakkasid samuti kiiresti võtma habemenugadelt turgu ära ning kahte tüüpi konkurendi tulekuga hääbus kiiresti habemenugade kasutus.

3. Terade tüübid

Habemenugadel on mitut tüüpi terasid ning need erinevad mitmel eri viisil.

Materjal – Nugade valmistamiseks kasutatakse kahte eri tüüpi metalli. Selleks on kas roostevaba teras või kõrgsüsinik teras. Roostevabast terasest terad on ajale natuke vastupidavamad kuna materjal on kõvem. Samas tähendab see seda, et neid on raske teritada ning, et tõeliselt teravat äärt saada on vaja tihti profesionaali abi. Kõrgsüsinik terasest valmistatud terad on pehmemad ning võivad halva hooldamise puhul ajapikku ka rooste minna. Kuid kui neid korralikult hooldada ja teritada peavad nad väga kaua vastu. Nad lähevad kergemini nüridamaks kui roostevabast terasest terad kuid neid on ka lihtsam ise teritada ning saab kergemini üliterava ääre.
Tera ots – Laialt on levinud 4 erinevat tera otsa kuju. Kindlaid põhjuseid ma ei tea miks need nii on arenenud kuid arvatavasti mingid kohalikud meistrid mõtlesid need välja ja siis jäid nii.
​Sirge ots – Üsna klassikaline Inglise tera otsa tüüp. Soovitav mitte kasutada algajal kuna sirge otsa puhul tekib väga terav nurk millega on endale kerge sisse lõigata. Samas saab sellega teha väga hästi täppistööd. Kasutasid paljud habemeajajad.
Kumer ots – Otsa tüüp millega ei saa võibolla igale poole ligi kuid on turvalisem kasutada just algajal.
Pranslaste e. Poolkumer ots – Tegelikult sarnane sirgele otsale. Tekib terav tipp millega on kerge täppistööd teha kuid algajale jällegi natuke ohtlikum.
Hispaanlaste e. Nõgus ots – Jällegi sarnase omadusega nagu Pranslaste või sirge ots. Tegelikkuses natuke veel ohtlikum ja mitte algajasõbralikum kuna nõgususega tekib teravik millega saab juba torgata endale sisse kui ettevaatlik pole.

​

Nõgus ja kiilulaadne tera – Tänapäeval kasutatakse enamasti nõugsaid terasid. Kuna tootmine toimub vormidega siis kulub nõgusa tera valmistamiseks vähem materjali. Lisaks on ta vähem jäik ning ka kergem kui kiilulaadne tera.

Tera laius – Viimaseks erinevuseks on tera laius. Laiused algavad 9,5mm ning lähevad välja kuni 22mm ning harvadel juhtudel kuni 25mm. Laiem tera kannab rohkem vahtu ja seega saad rohkem lõuga puhtaks vähema loputamisega. Kitsamat tera on see eest kergem kasutada ning pääseb ligi teatud kohtadesse paremini. Algajatele soovitatakse üldiselt keskmise või väiksema suurusega tera. Kõige populaarsema laiusega tera on 16mm ehk 5/8.

4. Soe vs külm ajamine.

Selle pealkirja all pean ma silmas kas kasutatakse ajamiseks külma või sooja vett. See on ka seotud raseerimiseks ettevalmistamisega. Kui vaadata videosid kus õpetatakse habet ajama siis kõik soovitavad kas käia enam kuuma dussi all või kuuma veega kasta märjaks rätik ning asetada see enne raseerimist lõuale. Selle eesmärk on teha karvad pehmemaks ning ajamine natuke mugavamaks. Alustasin ise ka nende õpetussõnade järgi. Mida ma aga avastasin, eriti algajana kellel polnud veel hea tehnika oli see, et mu näo nahk muutus soojaga väga õrnaks nind peale ajamist õhetas ja oli valulik. Sattusin jällegi lugema ühte blogi postitust külma veega ajamise kohta. Ning see mida seal räägiti tundus mulle väga loogiline. Seal oli juttu sellest, kuidas sooja veega ajamine on mugavdatud viis kuna pidev sooja vee olemasolu polnud veel natuke aega tagasi sugugi tavaline. Lisaks kui sa oled kuskil looduses ja tahad ajada on ka üldiselt külm vesi kohe võtta. Kuid seal räägiti ka seda, et külm vesi ei muuda nahka pehmeks ning ajab karvad rohkem turri. Seega saab neid nahale lähemalt ajada nii ning nahk ei ärritu üldse. Kuna mulle endale meeldib tegeleda talisuplusega ning igat hommikut alustan külma dussiga, siis see idee sobis mulle väga hästi. Peale külma veega pesemist asusin ma habet ajama ning avastasin,et täpselt nii on nagu blogis räägiti- naha ärritus puudus täielikult ja ei pidanud kasutama mingi aftersahve’i ja kuigi oli natuke rohkem krabinat noa all sain ma siledama lõua kui sooja veega ajades. Külma veega said sellise hea värske tunde ka veel kaasa.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et olen väga rahul enda tehtud otsusega ja soovitan seda ka teistel teha. Kuigi tegu on vähem mugava viisiga lõug siledaks saada siis leian ma, et teised positiivsed küljed kaaluvad selle mugavuse täielikult üle. Lisaks saab ka ju nii, et üks ei asenda teist täielikult. Käsipagasiga lennukile minnes avastasin, et ei saa oma habemenuga kaasa haarata ja peab leppima sihtpunktis ostetud ühekordsete raseerijatega. Pole vaja ka selle teemaga, nagu kõige muuga minna kuhugi äärmusesse ning säilitada kaine mõistus.
Teema mida ma ka ei puudutanud enne oli see mida tavaliselt esimesena küsitakse – kas sisse oled lõiganud? Vastus on kiire “jah” ning lisan veel, et pea iga kord seda juhtub. Kuna olen veel algaja siis käsi natuke ikka vääratab aga see ei ole olnud kunagi selline mida filmidest nähtud. Pigem surud kogemata tera vale nurga all ning tekib pisike haav naha pealmisesse kihti. Need sisse lõikamised paranevad ruttu ja mida rohkem harjutad seda vähem neid tekib. VIimased paar ajamist on möödunud juba ilma vereta.

Kui tekkis asja vastu huvi siis internet on täis erinevaid blogisi ja õpetusvideosi. Ise tegin noa valikul pika eeltöö, et saaks kõrge kvaliteedi mõistliku hinna eest. Seal kindlasti ei tasu teha kokkuhoidliku valikut ja osta odav nuga kuna see asi on ikkagi pikaks ajaks.

Minu varustus:

Nuga – Dovo straight razor ⅝ carbonsteel
Kauss – VIKINGS BLADE The Chairman Luxury Shaving Bowl
Rihm – Red Deer razor strop
Hari – Selle ma ostsin kohalikust barbershop´ist ja tootjat ei tea. Tegu on mägrakarvadest tehtud harjaga.
Habemeseep – Dovo shaving soap with eucalyptus

Külalisblogija Märt Meiel